TÄISKASVANUTE KOOLITAJA/ ANDRAGOOGI KOOLITUS ÕPPEKAVA

Vene keeles:

Колесникова, И.А. (2003). Основы андрагогики

Змеев, С.И. (2002). Технология обучения взрослых

Гергокова, Ж.Х. (2008). Образование лиц «третьего возраста». Педагогика, 4/2008, 3-10

Громкова, М.Т. (2005). Андрагогика. Теория и практика образования взрослых

Eesti keeles:

Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. (2021) Andragoogika. Raamat täiskavanute õppimiseks ja õpetamiseks, Kirjastus Atlex

Märja T. (2011). Koolitaja käsiraamat

Eesti Elukestvaõppe strateegia 2020, https://hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf

Eesti Töötukassa statistika, www.tootukassa.ee

Karm, M. (2007) Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. TLÜ Kirjastus

Reinhold, M. (2014) Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad, Haridus- ja Teadusministeerium

Skorobogatov, G. (2009) Arusaam reflektsioonist täiskasvanukoolitaja refleksiivses praktikas, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut, Andragoogika osakond

Täiskasvanuhariduse prioriteetsed sihtrühmad Ida-Viru maakonnas (2014), Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis

Inglise keeles:

Andersson, P., Köpsén, S., Larson,A., Milana, M. (2013). Qualification paths of adult educators in Sweden and Denmark, Studies in Continuing Education, March 2013, Vol. 35 Issue 1, p102-118. 17p.

Bernhardsson, N., Lattke, S. (2010) Core Competencies of Adult Learning Facilitators in Europe, QF2TEACH partnership

Bloom, B. (1956) Taxonomy of Educational Objectives, Longmans-Green, New York

Cobo, C. (2013). Skills for innovation: envisioning an education that prepares for the changing world. The Curriculum Journal, 24(1), 67-85.

Dirkx, John M. (1997) Nurturing soul in adult learning. New directions for adult and continuing education, no. 74, edited by P. Cranton, pp. 79-88. San Francisco: Jossey-Bass

Dumont, H., & Instance, D. (2010). Analysing and designing learning environments for the 21st century. The nature of learning: Using research to inspire practice, OECD

Future Work Skills 2020, Institute for the Future for the University of Phoenix Research Institute

Lawson, T., Comber, C., Gage, J. & Cullum-Hanshaw, A. (2010). Images of the future for education? Videoconferencing: a literature review. Technology, Pedagogy and Education, 19(3), 295-314.

Merriam, S.B. (2004) The role of cognitive development in Mezirow's transformational learning theory. Adult Education Quarterly, Vol, 55, No 1, November 2004, 60-68

Moon, J. Learning journals and logs, Reflective Diaries (2003), Centre for Teaching and Learning, University of Exeter

Moon, J. Learning journals: A handbook for reflective practice and professional development (2006), Routledge

Real Toolkit for Adult Educators (2013). University of Stirling

Vetik, R., Helemäe, J. (2011) The Russian Second Generation in Tallinn and Kohtla-Järve: The TIES Study in Estonia, Amsterdam University Press

Wlodkowski R. J. (1999) Enhancing adult motivation to learn. A Comprehensive Guide for Teaching All Adults, Jossey-Bass Publishers

Zubizaretta, J. (2009) The Learning Portfolio: Reflective Practice for Improving Student Learning. San Francisco: John Wiley&Sons Inc.

Ajakirjad

Adult Education Quarterly

Adult Learning

The European Journal for Research on the Education and Learning of Adults

Journal of Adult Development

Journal of Adult and Continuing Education

Koolitusel kasutatakse koolitajate poolt väljatöötatud õppematerjale, programmdokumente. Kursuslased saavad venekeelsed jaotusmaterjalid.

Koolituse tulemuslikkuse hindamine toimub koolituse osaleja, koolituse korraldajate ja kutseeksami komisjoni poolt.

Kohustuslikke kompetentse hinnatakse järgmiste meetodite abil: dokumendid, portfoolio (s.h. eneseanalüüs), tõenduspõhine intervjuu.

Läbivaid kompetentse hinnatakse integreeritult kõigi teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamisel.

Hindamiskriteeriumid vastavad täiskasvanud koolitaja kutseeksami Hindamisstandardi kriteerimidele (tase 6):

1. ÕPPEPROTSESSI ETTEVALMISTAMINE

1.1 Analüüsib konkreetse õpperühma õpivajadusi, juhindudes koolituse sisust ja eesmärkidest.

Kirjeldab, kuidas selgitab välja õppijate õpivajadused ja arvestab neid koolituse kavandamisel. Järgib täiskasvanuõpet reguleerivaid seadusi.

1.2 Koostab koolituskava ja planeerib oma tegevuse, lähtudes etteantud/ olemasolevast õppekavast.

Esitab ühe enda koolituskava, mis vastab õpperühma õppekavale (esitatakse portfoolios). Tunneb valdkonda/teemat/ainet, mida ta koolitusel käsitleb.

1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse/ tunni sisu ja metoodika, lähtudes õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest.

Kirjeldab, kuidas arvestab oma koolituse läbiviimisel õpperühma õpivajadusi ja mil moel tagab õppekavas fikseeritud õpiväljundite saavutamise; esitab portfoolios näidiskava ja kasutatud meetodid. Kasutab sobilikke IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida ja kasutab seda vastavalt autorikaitseseadusele; teab e-õppe võimalusi ja oskab kasutada sobi-likke metoodikaid e-õppe läbiviimiseks täiskas-vanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jaga-da veebipõhiseid materjale; kasutab sobilikke IKT vahendeid enesearengu toetamisel.

1.4 Koostab uusi ja/või kohandab vanu õppematerjale, lähtudes oma teema käsitlemise loogikast; arvestab õpikeskkonna võimalusi ja konkreetse õpperühma eripära. Loob uusi õppematerjale, mis vastavad uuendustele õppekavas ja/või muudatustele õpikeskkonnas, kasutades mitmekesiseid allikaid.

Esitab enda poolt koostatud uue või konkreet-sele õpperühmale kohandatud õppematerjali (esitatud portfoolios); nimetab allikaid, mida on kasutanud koolitust ette valmistades. Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas koolitamiseks vajalikul tasemel. Kasutab enamasti ühte võõrkeelt, mis toetab koolitaja enesearengut. Valdab eesti keelt Keeleseaduses nõutud tasemel.

2. ÕPPEPROTSESSI LÄBIVIIMINE

2.1 Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide kirjeldamisel, aidates ühitada neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.

Toob näiteid õppijate toetamisest õpieesmärkide sõnastamisel. Väärtustab täiskasvanud õppijat, peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi, järgib täiskasvanute koolitaja kutse-eetikat.

2.2 Kujundab õpikeskkonda, rakendades erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.

Kirjeldab füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamist, arvestades täiskasvanuõppe põhimõtteid. Loob õppimist ja suhtlemist soodustava keskkonna.

2.3 Juhib õppeprotsessi, tagades õppeks ettenähtud aja efektiivse ja tulemusliku kasutamise ja järgides õppekavas sätestatud eesmärke.

Kirjeldab, kuidas ta juhib õppeprotsessi ja arvestab õppijate eripäradega tema poolt koostatud koolitusprogrammi ja planeeritud õppe elluviimisel.

2.4 Jälgib õpperühma arengut ja selle mõju iga liikme õpimotivatsioonile ning õppimise tulemuslikkusele. Konflikti ilmnemisel rakendab konflikti lahendamise võtteid, püüeldes „võitvõit" lahenduse saavutamisele.

Mõistab grupiprotsesse ja -dünaamikat ning toob näiteid, kuidas arvestab õpperühma arengufaase koolitussituatsioonis. Kirjeldab mõnda konfliktsituatsiooni õppeprotsessis ning nende lahendamist.

2.5 Toetab õppijate arengut, tuginedes seejuures õppijatelt saadud tagasisidestusele ja soodustades õppijate individuaalsete toimetulekuoskuste kujunemist.

Analüüsib ja toob näiteid õppijate individuaalse arengu toetamisest õppeprotsessis, kasutades seejuures õppijatelt saadud tagasisidestuse käigus saadud arvamusi. Teab andragoogika põhiprintsiipe ja lähtub koolitustel täiskasvanute õppimise ja õpetamise eripäradest.

3. ÕPPEPROTSESSI JA ÕPITULEMUSTE ANALÜÜS JA HINDAMINE

3.1 Kogub õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, kasutades etteantud meetodeid.

Esitab ühe kasutatud tagasisidestamise meetodi (esitatakse portfoolios). Kirjeldab juhtumeid õppijatelt saadud informatsiooni kasutamisest.

3.2 Analüüsib õppeprotsessi ja õpitulemusi, lähtudes kavandatud eesmärkidest ja kasutades etteantud meetodeid.

Kirjeldab viise, kuidas analüüsida õppeprotsessi ja õpitulemusi, lähtudes kavandatud eesmärkidest.

3.3 Hindab õpperühma kui terviku tegevust õppeprotsessis ja õppijate arengut, kasutades etteantud hindamismeetodeid.

Kirjeldab õppijate arengu ja õpperühma kui terviku tegevuse hindamist õppeprotsessis ja sealjuures kasutatud hindamismeetodeid.

3.4 Reflekteerides hindab enda tegevust õppeprotsessis, selgitab välja puudused ning võimalused nende kõrvaldamiseks, kasutades eneseanalüüsi vahendeid ja koolitatavatelt saadud hinnanguid.

Esitab kirjaliku eneserefleksiooni enda tegevusest õppeprotsessis, mis sisaldab enda ja õppijatelt saadud hinnanguid tegevusele; toob näite eneserefleksiooni tulemuse kasutamisest.

3.5Teavitab kokkuleppel inimesi õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele ning argumentidele.

Kirjeldab, kuidas teavitab kokkuleppe järgselt inimesi õppe tulemustest.

4. TEGELEMINE ARENDUS-, LOOME- JA TEADUSTÖÖGA

4.1 Osaleb õppekavade arenduses õppeasutuse tasandil ja/või avalikes diskussioonides piirkonna tasandil, avaldades tema poole pöördumisel oma arvamust täiskasvanuõpet puudutavates küsimustes.

Kirjeldab ja toob portfoolios näite enda panusest õppekavade arenduses ning osalemisest täiskasvanuõpet puudutavates diskussioonides.

4.2 Osaleb koostöövõrgustike tegevuses, jagades kolleegidele oma arvamusi ja ettepanekuid.

Toob näite enda panusest koostöövõrgustike tegevuses (sh esitatud ettepanekuid, arvamusi vm).

5. PROFESSIONAALNE ENESEARENDAMINE

5.1 Uuendab õppemeetodeid ja ajakohastab vajadusel õppe sisu, lähtudes valdkonna arengust ja uusimast erialakirjandusest.

Toob näite uuendatud õppemeetodite ja ajakohastatud õppe sisu kohta, lähtudes valdkonna arengust ja uusimast erialakirjandusest.

5.2 Tegeleb enesereflektsiooniga, arvestab oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse seisundiga, võttes ette abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.

Kirjeldab, kuidas tuleb toime koormusega ning suudab end hoida füüsilises, vaimses ja emotsionaalses tasakaalus.

5.3 On kursis uuemate suundadega oma erialal ja täiendab end andragoogika valdkonnas, omandades täiskasvanute koolitaja 6. tasemele vastavad kompetentsid

Kirjeldab, kuidas hoiab end kursis uuemate suundadega oma erialal ja andragoogika valdkonnas ning toob välja, milliseid kompetentse on täiendanud.

5.4 Arendab edukaks tegutsemiseks vajalikke võimeid ja isiksuseomadusi, väärtustades pidevat enesearengut.

Käsitleb ennast õppijana, käitub enesearengu subjektina. Toob näiteid enda kui koolitaja pidevast enese arendamisest.

Tunnistus väljastatakse osalejale juhul, kui ta saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid.
Tõend väljastatakse osalejale juhul, kui ta ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid.

Lõpetamisel väljastatakse Vestifex Koolitus tunnistus koos õiendiga.